Pangajuhid peaksid olema nähtavad ja kättesaadavad, mitte nagu tundmatud taamal helendavad objektid, kirjutab ajakirjanik Kaisa Gabral.
- Kaisa Gabral Foto: Andras Kralla
Suurpanga juhti ei peaks ajakirjanik tundliku teema puhul tikutulega taga ajama. Pimesikumängu asemel võiks panga juht ajakirjanikuga kokku saada ja rääkida asjadest nende õigete nimedega.
Nordea ja panga siis veel vallandamata töötaja Hannes Veskimäe vahelisest vaidlusest kirjutades märkasin, kui lihtne on suupangal pugeda konfidentsiaalsuse põhjenduse taha. Küsi mida tahes, alati saab sellele viidata.
Nii juhtuski, et Nordea panga ja töötajate esindaja Hannes Veskimäe konflikti kajastuses sai üks pool alguses rohkem sõna kui teine, sest teine pool, Nordea, andis vaid üldiseid kommentaare. Töötaja oli nõus kohtuma ja rääkima, panga juhiga polnud võimalik kohtumise aega kokku leppida.
Lugu ei jää kirjutamata
Veskimäe ja Nordea panga vaidlus käis läbi töövaidluskomisjonist, kus otsustati, et pank diskrimineeris oma töötajat. Uurinud taas, kas on võimalik pangajuhiga kohtuda, paluti mul küsimused meilitsi saata ja anti teada, et vastused tulevad kirjalikult. Kui viimaks õnnestus siiski pangajuhi Petri Nikkiläga rääkida, ei saanud sisulised küsimused ikkagi vastust. Nordea panga ja Hannes Veskimäe vaidlus jätkub ilmselt kohtus.
Seepärast, et konflikti üks osapool kommentaaridest keeldub, ei jää lugu kirjutamata. Peitupugemine ei ole kunagi lahendus. Ajakirjanik otsib infot siis teistest allikatest. Seega, ettevõtjad ja pangajuhid – rääkige ajakirjanikega ja ärge mängige pimesikku. Rääkige ikka nii, nagu asjad on. Tõel on kombeks varem või hiljem päevavalgele tulla.
Seotud lood
Poola üks suurimaid kommertspanku PKO, võib pärast ühinemist ära osta Nordea ja DNB pankade Baltikumi ärid, kirjutab Leedu portaal 15min.lt.
Eesti ühele esirikkurile Anatoli Kanajevile kuuluvas Transiidikeskuses on mäss jõudnud kohtupinki – vallandatud töötaja soovib tööd tagasi, kuid endine tööandja ei taha temast kuuldagi.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.